Embedded Files
Üle-eestiline neidudekoor LEELO on alates 1996. aastast tegutsev ainulaadne neidudekoor, mille tegevus toimub kolmepäevaste laululaagrite vormis erinevates Eesti asulates.
LEELO koori eesmärk on olla hea noortekoor, mis pakub võimalust neidudel üle Eesti laulda kõrgetasemelises neidudekooris parimate Eesti ning välismaiste dirigentide käe all. Kooris osalemine võimaldab neidudel tutvuda nõudliku muusikalise repertuaariga, saada professionaalset hääleseadet, esindada vabariiki Eesti ning rahvusvahelistel festivalidel ja konkurssidel, innustades tütarlapsi laulma neidude- ja hiljem ka naiskooride ridades.
Koori peadirigent on 2013. a sügisest Külli Kiivet („Aasta noor dirigent 2009“, „Aasta dirigent 2017“, „Aasta dirigent 2022“), tema paremale käele lauluhääli seadma asus 2017. a sügisest Kädy Plaas-Kala. Koori igapäevaasju korraldab 2019. a algusest mänedžer Kertu Aksiim (kuni sept 2024 Süld, „Aasta korraldaja 2022“).
Üle-eestiline neidudekoor LEELO asutati 1996. aasta märtsis Eesti Naislaulu Seltsi (tollane esinaine Maret Hurt) ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu (Ene Kangron) toetusel ja eestvedamisel. Koori üks asutaja ja peadirigent oli Toomas Voll, kelle kõrval oli dirigent Lennart Jõela. Lisaks on koori peadirigent olnud Raul Talmar ning dirigentideks Aivar Leštšinski ja Anne Kann. Koori hääleseadjad on olnud Leelo Talvik ja Teele Jõks. Alates 26. juulist 1999 on koor MTÜ.
Töö kooriga toimub enamasti kolmepäevaste laululaagrite vormis, mis viiakse läbi erinevates Eesti paikades. Aastate jooksul on esinetud Eestimaa erinevais paigus ning osa on võetud piirkondlikest, koolinoorte ja üldlaulupidudest ning naiskooride laulupäevadest, osaledes viimastel aastatel aktiivselt ka loetletud sündmuste ettevalmistusprotsessides.
Esimene kooriproov Pärnus, 18. märts 1996
Koor on välja andnud kolm helikandjat: 10. aastapäevaks CD „Kelle pärast nad on loodud“, 20. aastapäevaks „Leelo 20“ ja 26. sünnipäevaks „Üle-eestiline neidudekoor LEELO 25+1“. Mitmel korral on esinetud isadepäeva pidulikul kontsert-aktusel Estonia kontserdisaalis. Eesti Naislaulu Selts on koori tunnustatud tiitlitega „Aasta naiskoor 2017“ ja „Aasta naiskoor 2022“, korduvalt on oldud kooriühingu aasta koori nominent.
Viimase aja suurimaks saavutuseks on 2024. a sügisel Hispaanias Calellas toimunud konkursi Sing for Gold kulddiplom noortekooride kategoorias. Sama aasta augustis tõi koor Kambja kooriakadeemia raames lavale tantsulise kontsert-lavastuse „Meie südame lugu“. 2023. a ENLS-i korraldatud nais- ja neidudekooride võistulaulmisel pälviti I koht neidudekooride A-kategoorias ja parima neidudekooride dirigendi preemia, seejuures pälviti päeva paremuselt teised punktid (neidude- ja naiskooride A-kategooriad).
2022. aastal võideti Itaalias 19. rahvusvahelisel konkurss-festivalil Venezia in Musica esikohad mõlemas osaletud kategoorias – A3 (equal voices) ja folkloor – ning kogu konkursi kõige kõrgemad punktisummad. 2018. aastal pälviti 2. Korfu koorikonkursilt grand prix, esikoht ja kuldmedal naiskooride ning kolmas koht ja kuldmedal folkloori kategoorias, lisaks tunnustati samal konkursil Külli Kiivetit parima dirigendi preemiaga. 2017. aastal võideti Riias toimunud 3. Euroopa Koorimängudel kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitel ja rahvaste grand prix karikas saatega rahvamuusika kategoorias.
ENLS-i konkursil märtsis 2023 (foto: Vahur Lõhmus)
Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks toodi lavale Pärt Uusbergi muusikal põhinev kontsert „Eestimaa atmosfäärid“, mida tunnustas kooriühing tiitliga „Aasta tegu 2019“. Viimaste aastate jooksul on pühendatud palju aega veel koorilaulukultuuri talletamisesse, nii helisalvestiste, muusikavideote kui ka virtuaalkooridega. Koori viimane CD „Üle-eestiline neidudekoor LEELO 25+1“ oli kooriühingu aasta kooriplaadi nominent 2022. aastal. Neidudekoor on aktiivne uue muusika tellija ja ettekandja.
Üle-eestilise neidudekoor LEELO liikmeskond on aastate jooksul hoogsalt kasvanud. Nii on kooris üle 40 laulja vanuses 15—26 eluaastat, kellest enam kui pooled on pärit erinevatest paikadest väljaspool Tallinna linna. Koori kuulub lauljaid pea kõikidest Eesti maakondadest: Harju, Võru, Hiiu, Tartu, Lääne-Viru, Ida-Viru, Rapla, Jõgeva, Pärnu, Saare, Valga ja Viljandi maakondadest, aga ka Hollandist ja Soomest, olles mitmelegi tüdrukule ainus võimalik neidudekoor.
Koori ilmestab lauljate suur kaasatus: koorikeskkond on lauljatele kasvulavaks, innustades tegelema muusikaga ning panustama koori- ja laulupeoliikumise jätkusuutlikkuse heaks. Kõik lauljad väärtustavad ühtsust ja üksteisega veedetud hetki, hoides laagritega kaasas käivad traditsioone.
Page updated
Google Sites
Report abuse